Kui viimistlus kirjutamisel valu.

Eestlane on endale nii palju halba teinud, et mina küll ei pea enam sekkuma, see oleks tühi töö ja vasikaga võidu jooksmine. Ma olen jäänud kirjaniku põhiülesande juurde: teha keelt, mitte kuulata ametnike ettekirjutusi. Enamik inimesi seisavad silmitsi seda tüüpi valu, kuid tavaliselt ei omista nad lihtsalt oma välimusele tähtsust. Nendesse kootakse püünis, süüme vampiirlikud isud, nendesse kootakse küünis, mis meid kord tükkideks kisub, kootakse teravaid sahku, kootakse otsekui voolust, millega küntakse lahku mõlemat igatsuspoolust. Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Vae mõttekilde, kokku seletele

Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.

  • Tüdruk 7-aastane valutab mida teha
  • Sümptomid tsüstiidi ja kuidas seda ravida
  • Omanikujärelevalve Omal käel ehituse juhtimise võlu ja valu Kas ehitust juhtida omal käel või tellida valmis maja peatöövõtuna ühest ehitusfirmast?
  • Eraldised kõhu allosas olevad ja valu
  • Valu allosas kõhu lähedal pubis
  • Sagedane urineerimine südamehaigustes
  • Omal käel ehituse juhtimise võlu ja valu - Omanikujärelvalve

Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Omal käel ehituse juhtimise võlu ja valu

Ei ole möödund või tulevaid aegu. Kui viimistlus kirjutamisel valu ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu.

Roomalaiset numerot

Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.

kui viimistlus kirjutamisel valu

Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.

Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Janud I. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal.

Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung?

Artur Alliksaar

Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele On igatsuses vaevalt ületatus nii selgelt tunda kujunemas uut.

Su küündimatus on kui madal katus, kuid hinge tuhmumatu aknaruut, mis kiiva täitumatusega kattus, taas peegeldab su leegitsevat suud, kui sirutad end janus lõppematus ja suudlusvalmilt ootad nagu pruut. Kui palju päevi nördimuses põetud ja nähtud öid, mis tähitud ja tõetud, saab armsaks ulma ohtlikem marsruut.

Kirjanik Kristina Ruder: lapsi tasub kuulata - Paberleht - Tasuline - Lõuna-Eesti Postimees

Kui lõhe kaljus avaneb su umbsus. Kas hirm või julgus, laulma paiskub kumb sus?

kui viimistlus kirjutamisel valu

Või mõlemate piinav kokkupuut. Nüüd pean ma pihtima, et janus keen. On kõik mu maskid lõpuks kistud katki.

kui viimistlus kirjutamisel valu

Suur tulelõõm on iga poor ja veen. Ei hullemini laastada või katkki. On kõige siiram kõigest, mis ma teen, et aplalt vaatan rõõmu lihtsaimatki. Mu üksindussüsteem on ülipeen ja -julm ja käskiv nagu mõni pattki. Kesk meelde hädakella raudset sära ei leia mugandust ja meelpära.

Artur Alliksaar

Kuiv puu küll olen, kuid ei võta tuld. Ja kuidas kibelekski keelepära, jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. See on su janu olla tühjaks joodud, ja joobumine jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda.

kui viimistlus kirjutamisel valu

On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim, ja kaladki ei mõista sinu juttu. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi.

Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi.

Su tundeid mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin kui mäestik, kus ükski jalg ei astu.

kui viimistlus kirjutamisel valu

Just siis, kui kõige heledamalt särad, tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu. Kui lahkud, jäta küünal põlema.

Kirjanik Kristina Ruder: lapsi tasub kuulata

Võib-olla veel kord naased majja sesse, kui öö on pime, uinunud on maa ja vaikus väriseb su sammudesse, ja nõnda õudselt õõnsaks jäänud sa kui pühakoda, kus ei peeta messe, ning iga uue rajakäänuga uut vaeva immitseb su südamesse.

Kui kaua kõrbes kõndind omaette näed karavane, palme, minarette, tead, et kui viimistlus kirjutamisel valu meeli võrgutab miraazh. Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas.

Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks.

kui viimistlus kirjutamisel valu