Mis on töödeldud tsüstiit verega

Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed 1 tegevteenistuseks kõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2 tegevteenistuseks kõlblik piirangutega — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3 tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4 tegevteenistuseks mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest. Kui patsiendil on neerukoolikud, on antibiootikumid välistatud. Oluline on veenduda, et nakkus on täielikult kadunud, et see ei tuleks enam tagasi. Ilma eriarstiabita on võimatu kindlaks teha hematuuria põhjust, kaotatud vere mahtu täiendada.

Vastu võetud Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

mis on töödeldud tsüstiit verega

Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed 1 tegevteenistuseks kõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2 tegevteenistuseks kõlblik piirangutega — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3 tegevteenistuseks neerupõie ravi põletik mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4 tegevteenistuseks mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamine 1 «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

Arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks 1 Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti või kaitseväe arstlikus komisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus vastavalt määruse lisas 1 loetletud kriteeriumidele ja määruse lisas 2 loetletud uuringutele ning alljärgnevale terviseuuringute loetelule: 1 elektrokardiograafia; 2 rindkere röntgenograafia otseülesvõttena välja arvatud juhul, kui uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul ; 3 audiomeetria; 4 laboratoorsed analüüsid veregrupi ja reesusfaktori määramine, erütrotsüütide määramine, leukotsüütide määramine, vere settereaktsiooni määramine, hemogrammi määramine, värvusindeksi määramine, hemoglobiini määramine, veresuhkru määramine, uriini erikaalu määramine, uriini pH määramine, valgu määramine uriinis, uriini sademe mikroskoopia.

mis on töödeldud tsüstiit verega

Kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud 1 Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant, arstliku komisjoni otsuses võib järgmise regulaarse terviseuuringu tähtaega lühendada. Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele enne suunamist välisriiki Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib mis on töödeldud tsüstiit verega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.

mis on töödeldud tsüstiit verega

Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

Kaitseväelase saatmine terviseuuringutele või ravile 1 Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem.

Tervishoiuteenuse osutajale esitatavad dokumendid 1 Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja. Epikriisi vormistamine Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

mis on töödeldud tsüstiit verega

Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse