Ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Sukles Küsimus nr 58 Tervist! Loomulikult pole meil veel suurt isiklikku kogemust, aga ka see tasapisi suureneb ja siiani negatiivset tagasisidet ravimi koht pole minul ega mu lähimatel kolleegidel küll olnud.

Pille-Riin Purje Juhan Liiv ? Üks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Facebook Juhan Smuul ? Kuid võimsam on minust see kutse ja sellest ma vabaks ei saa. Juhan Viiding ? Just nagu seest, kuid ometi väljast on need ohvrid, mida ma toon.

Täna esietendub Rakvere teatris? Johannese passioon?. Teistes osades Anneli Rahkema ja Peeter Rästas. Kunstnik Kristi Leppik, liikumise seadnud Laine Mägi. Johannese passiooni? Pille-Riin Purje: Miks on vaja rääkida väikese teatri väikese saali marginaalsest lavastusest?

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Üllar Saaremäe: Just sellepärast, et see on ühes väikeses teatris, väikeses saalis. Kolm suurepärast eesti poeeti kutsusid kohale selle, mis kohe sünnib või juba elus on. Toomas Suuman: Ei pea sõitma Rakverre, ei pea vaatama ühtegi etendust, ei pea lugema ainsatki luuletust?

Lavastus käsitleb kolme meesluuletaja tekste, millest Eesti mööda vaadata ei saa, ei poliitiku ega taluinimese tasandil. Kristi Leppik: Need on luuletajad, kes lasevad kõlada eesti keelel. Tulge kuulake ilusat eesti keelt. Oma rollide ja tegemistega ma ajan ikka ühte ja sama asja. Ka luulelavastustes, mida olen hää sõbra Rohumaaga koos teinud, üksi ei ole varem teinud jah.

Aga sagedase urineerimise rohuga on minu hetk ja öelda, et ma ei olnud kommunistlik noor, tähendab midagi maha salata. See on sild lugema õppimisest siiamaani. XX sajandi eesti luuletajad, ka Liiv kirjutas oma geniaalsema loomingu XX sajandil, kuigi suri Nende tekstide energia kannab võimsat informatsiooni: maa, rahva, mineviku, tänapäeva, prohvetliku nägemusena tuleviku kohta.

On pööraselt huvitav nad uuesti ellu äratada. Nad pole kunagi surnudki! Ometi on nad kummalises unustuses, mõjutades samal ajal meie igapäevast olemist. Kas luulelavastust tehes kulub valulävi veel madalamaks? Vastajad ebalevad, ju ei ole Smuuli? Jäine raamat? Luuletuse tekst on võtnud kokku närvid-väljapoole-elanud luuletajaisiksuse ühe hetke, täpse, terava, valusa, õnneliku, rõõmsa?

Luuletajad on ise ammu mulla all ja see, millised nad välja nägid, milline oli nende intonatsioon, kui palju keegi tina pani, kui hull keegi parasjagu oli, ei oma tähtsust. Nende võtetega tekstile lähenemine viib ummikteele. Ma olen väga kurb, et ma ei oska maalida, aga ma arvan, et see on sarnane tõelise luuletuse kirjutamisega.

Kujundid, mida sa lood verbaalselt, ja kujundid, mida sa lood visuaalselt? Minu esimene reaktsioon oli: ohoo, Smuul! Liiv ja Viiding on ootuspärasemad.

Ühel talvisel tuulisel õhtul ei olnud Toomasel kiiret ega mul tahtmist kuhugi minna? Võtsime viina ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus, nagu mul tihti juhtub, hakkasin Viidingu värsse lausuma. Toomas vastas Liivaga, täpselt üheaegselt me saime aru, et see asi tuleb ära teha! Kuidas Smuul tuli, peab Toomas rääkima, tema on? Igaüks omas ajas. Kõigi nimed on Juhanid.

Nii ma suudlesin jalataldu, mis olid külmad. Täiesti jääd.

Ja kui lugeda ridamisi nende loomingut: kujundid, sõnad, väljendid langevad kokku! Muidu oleks võinud teha seisukohavõtud ühest-teisest-kolmandast, aga et nad omavahel räägiksid.

CIA Secret Operations: Cuba, Russia and the Non-Aligned Movement

Muid võimalusi neil ju enam ei ole, lauset moodustada saad ainult sellest, mis kirja pandud. Luulega tegeldakse nagu mingi nurgataguse filosoofiaga, et näe, õrnahingelised kirjutasid? Ahah, kirjutasid selle pärast, Liiva puhul on eriti?

Mis on sel pistmist luulega?! Tõeline luuletus on karm värk! Luuletekstidega peab olema ettevaatlik. Sa ei ole iial kaitstud ühe hetke eest, kui oled parasjagu valmis, tunned ära!

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Äratundmist ära seletada, seda me proovime teha, kasutades sõnasõnalist teksti, mis kirja pandud aastakümned tagasi. Paber on lahinguväli. Luule on sõda?? Kõik kirjutajad teavad valge paberi needust. Grafomaanid täidavad ühtlase tiheda käekirjaga lehekülgede virnu? Ma niisugusi asju ainult teeksingi. Ma ise elada ei julge. Mis see sõda muud on? Hävitan, annan tuld, lähen kallale, et mitte iseennast näha.

Juhan Viiding (1948-1995)

Keegi, kes tuli meid päästma, on öelnud: mitte rahu ei ole ma tulnud tooma, vaid mõõka. Tõde ja ausus on hingekäristav, keegi ei olegi tulnud meile pai tegema.

Vabaduse ja tõe nimel! Otsida paarisõnalist kujundit, et tõde väljendada, et vaba olla! Luuletamine on ainus tõeline meestetöö?? Kui mehe tõeline töö on peituminek, siis on see tõeline töö! Peitu saab minna ka sõtta, ja täiega!

Millal peidust välja tullakse? Kurat võtaks, see on ikka needus! Liiv ütleb luuletuses? Ometi sünnib luuletajaid.

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Elavad kohutavalt üksi, lühikest aega, joovad end surnuks, tapetakse duellil? Kõik, mis ta a s jalikus elus tahab toimetada, läheb untsu! Aga talle on üks teine uks lahti, millest tema sisse vaatab, aeg-ajalt astub üle läve ja jutustab teistele, kes lugeda viitsivad, mida sealpool nägi. Mina arvan, et sellest on sõna otseses mõttes kasu, jah, just, kasu ülejäänud inimestele, kellele too uks on lootusetult kinni, ja väga hea, muidu läheks kogu rahvas hulluks!

Vastand peituminemisele on lihtne: inimene peab sööma, jooma, riides käima, mehele minema, naise võtma, kasvatama üles palju lapsi.

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Ei peaks väga palju soprama luule sees, ainult? Et me ei harjuks ära, et üks reaalsus, see ongi kõik. See viib ühiskonna ummikusse.

Ei saa kohe mitte tõele vastata, et me oma viie meelega tunnetame maailmakõiksust adekvaatselt. Need tuuletõmbed, mida suured luuletajad uksi-aknaid ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus kiskudes täiest kõrist kuulutavad? Johannese passioon?

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

XX sajandi Eesti või teispoolsuse kvintessents? Või mõlemad? Kirgliku olemise kvintessents! Me ei mõista neid luuletajaid õigeks ega hukka?

Ma kirjutan veres: mida teha

Nad oleme meie ise. Need on tekstid, millele ma kirjutan kahe käe ja kahe verega alla. Üks veredest on must. Mis oli tema passioon, kahe sõnaga?

Puhverdatud otsigutulemused

Ta hoidis ära kiriku muutumise huvikeskuseks. Hirmus tore oleks, kui igal pool on fun kogu aeg, aga selle musta taeva all tihtilugu ei ole niimoodi. Nüüd keegi ütleb kõrvalt: no mis see eestlane olemine, jälle eputame, oleme snoobid, jamame oma alaväärsuskompleksidega?

ma kirjutasin verega kuid see ei ole valus

Me otsime oma identiteedikriisist kõikvõimalikke väljapääsuteid, aga ainukese, mida mööda peaks ehk minema? Kas me ükskord ei lepi sellega, et Eestis ongi must lagi, miks peab lage paaniliselt vikerkaarevärviliseks võõpama?! Mõningate asjadega võiks leppida, iseendas, varsti saja aasta pikkuse kultuuriloo jooksul.

Lehekülje allpool näete esitatud küsimusi ja arsti poolseid vastuseid. Sagedasemad patsiente huvitavad küsimused leiate ka elu tromboosiga peatükist. Küsimus nr 88 Tere. Olen 14 aastane neiu.

Leppida, mitte unustada! Määratus olla eestlane. Me sees on võimalused? Nii pöörast kirge täis, et oleks meie abieludes see sees, me ei vajaks ühtki emapalka, maa oleks täidetud lastega! See lootus ja jõud, mida need kolm meest on oma tekstidesse eesti keeles sisse kirjutanud, annaks taevas, et me jaksaksime selle sealt lahti lugeda.