Jootmine ja veres

Vasikate tervise kontrollimine 1 Loomapidaja peab kontrollima siseruumides peetava vasika tervist vähemalt 2 korda päevas ja välistingimustes peetava vasika tervist vähemalt 1 kord päevas. See asjaolu sunnib head piimakarjapidajat oma karjas ketoosi esinemist kontrolli all hoidma. Antikehad ehk immunoglobuliinid ka immuunkehad, kaitsekehad on kõrgemate loomade sealhulgas inimese immuunsüsteemi täpsemalt B-lümfotsüütide poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained.

Kui karjas haigestub ketoosi järjepidevalt palju lehmi, tuleb kriitiliselt üle vaadata kinnisperioodi ja laktatsiooni alguse söödaratsioon. Et ketoos esineb enamasti kõrgetoodanguliste lehmadega karjades, on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et lehmad ei saa oma geneetilisele tootmispotentsiaalile vastavat kvaliteetset tasakaalustatud sööta.

Ketoosil eristatakse kahte vormi: primaarset ehk esmast ja sekundaarset ehk teise haiguse tagajärjel tekkivat. Põhjus Primaarseketoosi põhjuseks on glükoosi tootmiseks vajalike süsivesikute vähesus.

Vasikate söötmine

See võib tuleneda nende ebapiisavast sisaldusest ratsioonis või lehma vähesest söömusest laktatsiooni alguses. Süsivesikute puudus võib tekkida ka rohkelt vatsas lõhustuvat proteiini sisaldava ratsiooni söötmisel.

Ketoosi põhjustab samuti võihapperikka silo söötmine. Glükoosi suhkru vähesus veres ja keharakkudes põhjustab keharasvade intensiivse lagunemise. Glükoosi toodab lehm söötades olevatest süsivesikutest, mida on eri söötades erinevas koguses.

jootmine ja veres tüdruk 3 aastat vana valus kirjutada

Tiinuse lõpus suunatakse glükoos tavapäraste ainevahetusprotsesside käigus vasika arenguks. Lüpsma tulles vajab lehm kohe glükoosi piimasuhkru laktoosi ja -rasva moodustamiseks.

Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele

Lühikese kinnisperioodi jooksul vähem kui 45 päeva ei jõua ternespiimas immunoglobuliinid tekkida. Emasloomade söötmisprobleemid mõjutavad kogu ternespiima toitainete sisaldust ning pärast esimest jootmist võib vasikatel tekkida kõhulahtisus. Immunoglobuliinide produktsioon lõpeb poegimisega ning neid jätkub tavaliselt nelja esimesse lüpsikorda.

Kui lehma tuleb mingil põhjusel enne poegimist lüpsta, saab väljalüpstud ternespiima sügavkülmutada. Vasikas peab saama piisavas koguses immunoglobuliine esimeste elutundide jooksul.

Vasikas peab saama ternespiimaga esimesel joogikorral keskmiselt grammi immunoglobuliine, et tagada piisav ja kiire kaitsevõime. Seega pole mitte nii oluline ternespiima kogus, vaid mitu grammi IgG sisaldab üks liiter ternespiima.

Vasikate libediku mahutavus on võrdeline tema kehakaaluga. Jootmise sagedus vähemalt korda päevas. Näiteks 40 kg sünnikaaluga vasikale on piisav kogus 2 liitrit korraga üle selle ei ole libediku mahutavus ja tekib kõhulahtisus. Odav hind ei ahvatle täispiimaasendajaid kasutama. Kui piima hind tõuseb, hakatakse enam kasutama täispiimaasendajaid ja piima kokku hoidma.

Ketoos (atsetoneemia)

Sel puhul tuleks lisaks kasutada kindlasti vasikate startersööta, mille koostises on peale teraviljajahude taimseid ja loomseid proteiinsöötasid srotid, kala- liha-kondijahu, lõssipulber jm mineraal- ja vitamiinilisandeid. Segus on olemas vasikale vajalikud mineraalelemendid ja vitamiinpreparaadid.

jootmine ja veres valu kõhu allosas kui ishias

Startersööda kasutamisel, kui joota vasikat pikemalt täispiimaga 2 kuu vanusenivõib lõssi ära jätta. Kättesaadav peab olema puhas joogivesi. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid sööma.

jootmine ja veres kastmine verevalu pärast urineerimise ravi

Heina võib pakkuda alates teisest elunädalast. Algul sööb üksikuid kõrrekesi.

Vasikatele sobib hästi varakult niidetud peenekõrreline hein. Kvaliteetse heina söömisel hakkavad vasikad mäletsema umbes 4 nädala vanuselt. Heina söödetakse vasikatele vabalt. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust.

Alul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4…6 kg päevas. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et vajadusel kontrollida vasikate tervist. Vasikate pidamine rühmana ühissulus Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 1,5 m2 vaba põrandapinda iga alla kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga kuni kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle kilogrammise vasika kohta.

Vasika pidamine üksiksulus 1 Vasika üksiksulu laius peab olema vähemalt võrdne vasika turjakõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne 1,1 kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni.

jootmine ja veres kõhulahtisuse kõhu kõhus

Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja tunda. Vasikate söödale esitatavad nõuded 1 Vasika jaoks peab olema saadaval tema eale ja kehakaalule kohane ning füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. Vasikate söötmine ja jootmine 1 Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas.