Sagedane urineerimine päevane

Reeglina on meditsiinis lubatud normaalväärtustest kõrvalekaldumine alati väikestes piirides. Nõrgad vaagnapõhjalihased on kõige tavalisem pidamatuse põhjus. Urolitiaas - kivide väljund avaldub alati põlemisel, palavikul, valul.

Doktor selgitab: kui sage urineerimine on normaalne ja millal arsti poole pöörduda?

Sage urineerimise kontseptsioon

FOTO: Shutterstock Kuna urineerimist peetakse intiimseks organismi funktsiooniks, siis on urineerimishäired teema, millest pigem ei räägita. Mitmed tervisehäired võivad raskendada urineerimist või suurendada urineerimisvajadust, mõned neist on kerged, teised tõsisemad.

sagedane urineerimine päevane

Naistel esineb perearsti väitel urineerimisprobleeme sagedamini, kuid nad on ka aktiivsemad abi otsimisel. Uriinileke või sage tualeti vahet kihutamine Doktor Saadi toob välja urineerimishäirete peamised sümptomid, mida tasub tähele panna.

Kindlasti ei tasuks ignoreerida kusepidamatust ehk uriinileket.

sagedane urineerimine päevane

Ka sage urineerimine võib viidata mingile tervisehäirele. Normaalne urineerimissagedus on doktori sõnutsi neli kuni kuus korda päevas.

sagedane urineerimine päevane

Miks urineerimishäired tekivad? Urineerimishäiretel on mitmesuguseid tekkepõhjuseid. Arst toob välja, et pissimismured võivad tekkida näiteks külmetamisest.

Õppevideo koduste tööde pildistamiseks

Urineerimisprobleemid võivad Saadi sõnul kaasneda ka mitmete haigustega, nagu näiteks kuse-ja suguelundkonna organite põletik, diabeet, neerukivid, kasvajad, närvisüsteemihaigused, eesnäärme suurenemine või põletik, seenhaigus või sugulisel teel levivad haigused.

Millal peaks perearstile pöörduma? Perearsti sõnul tuleks tähelepanelik olla, kui tunned tugevat valu alakõhus, lahklihase piirkonnas või alaseljas. Samuti on ohumärkideks uriini värvuse või lõhna muutus, raskused põie tühjendamisega ning uriini peetus.

  1. Kui uriin verega naist kui ravida
  2. Neuroosi seisund.
  3. Valu allosas kõhtu siis vasakul paremale
  4. Sage lekketa urineerimine

Urineerimishäirete põhjuste väljaselgitamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid: vereproovi, uriiniproovi ribatesti, sademe mikroskoopiat, bakterioloogilist külvi, PCR-diagnostikat suguhaiguste tekitajate suhtesureetrakaabet ning kõhu, neerude ja eesnäärme ultraheliuuringut. Lisauuringute alla kuuluvad eesnäärme sekreedi uuringud, eesnäärme biopsia, ureetra ja kusepõie uurimine väikese kaamera abil ning kompuuter- või MRT-uuring kuseelunditest.

Sagedane urineerimine päevane väljastavad arstid vajadusel lisaks nõustamisele ka saatekirja, ravimi retsepti või selle pikendust ka nädalavahetusel ja riigipühadel.

sagedane urineerimine päevane

Tagasi üles.