Haiget kõhtu põhja ja valiku

Tavaliselt kombineeritakse teiste kõhuorganite vigastustega Parasiithaigused esinevad kõige sagedamini laste seas, kuid võivad esineda ka täiskasvanud naistel. Kui keegi oleks tahtnud temale varemalt seletada, et inimese elus on silmapilke, kus seistakse nagu mingisuguse põhjatu sügavuse ees, millesse vahtides silm ei seleta mitte midagi — absoluutselt mitte midagi, siis Karin oleks naernud ja öelnud, et niisukest asja ei ole. Alaselg võib olla krooniliste vigastuste ja koonuste kaotuse tõttu haige.

haiget kõhtu põhja ja valiku mis haigus verd ilmub uriiniga

Lihtsustatult võib kujutada jäme-ja pärasoolt lihaselise toruna, millest jämesoole pikkus on 1, meetrit ja pärasool cm. Kolorektaalne vähk ehk käärsooles ld. Surmapõhjusena on see nii meestel kui naistel kolmandal kohal. Võrreldes Eesti ja teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika maade vähiregistrite andmeid on näha, et haigestumus Eestis jääb ainult veidi allapoole nende keskmiseid näitajaid.

Haigestutakse enamasti vanuses üle 50 aasta. Inimestel, kelle lähisugulased on põdenud kolorektaalset vähki, on võimalus haigestuda samasse vähki suurem, kui teistel.

Dieet - kasvaja teket seostatakse dieediga, mis sisaldab palju loomset rasva ja valku ning vähe taimseid kiudaineid. Polüübid on sooleseinast arenevad healoomulised kasvajad, mis võlvuvad soole valendikku. Polüübid sooles on vanemaealistel küllalt tavaline nähe, üksnes osa neist nn neoplastilised pahaloomustuvad. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud ning neil juhtudel arenevad vähkkasvajad polüüpide foonil küllaltki noores eas alla 30 eluaastat. Eelnevalt põetud haigused.

Uuringud on näidanud, et naistel, kes on ravitud munasarja- emaka- või piimanäärme vähkkasvaja tõttu, on tõenäosus haigestuda ka kolorektaalsesse vähki suurem, kui neil, kellel selliseid haigusi ei ole olnud. Soole spetsiifiline põletik - haavandiline koliit tõstab riski haigestuda kolorektaalsesse vähki. Suitsetamine ja väike füüsiline koormatus suurendavad haigestumise riski. Tuleb märkida, et kui kellelgi on üks või mitu eelnimetatud riskifaktorit, ei pruugi see tähendada möödapääsmatult kolorektaalse vähi tekkimist.

Sellistel isikutel on tõusnud üksnes võimalus haigestuda. Vajalik on kindlasti perspektiive arutada oma arstiga ning vajadusel võtta ette mõningaid muutusi eluviisis.

  • Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid uuringutele gastroenteroloogile, kirurgile või onkoloogile.
  • Käär- ja pärasoole vähk (jämesoole vähk)

Haigestumise riski aitavad vähendada kaltsiumi, D-vitamiini ja taimsete kiudainete keskmisest suurem tarvitamine. Suitsetamisest loobumine, valu urineerimisega tüdruk kuidas ravida kehaline koormus, aspiriini- ja mõningate teiste mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatide regulaarne kõhu vasakpoolne külg valutab väikeses annuses vähendab haigestumise riski.

Haigusnähud kõhupuhitused ja täistunne, eriti peale sööki, gaaside liikumise häired, iiveldus ja oksendamine kõhulahtisused, mis vahelduvad kõhukinnisustega vähesed, kuid püsivad valud kõhus väsimus, nõrkus, "õhupuudus", töövõime langus koos "seletamatu" verevaegusega, näilise põhjuseta püsiv vähene 37,5 C palavik kõhus on tunda kasvaja Pärasoole vähkide sagedasemateks sümptomiteks on järgmised: valu pärasooles roojamisel või istumisel pärasoole pidamatus püsiv roojamise tung, mis aga kergendust ei too vere ja lima väljumine koos roojaga kõhukinnisused, mis vahelduvad kõhulahtisuse hoogudega väljaheite kuju on muutunud "jänesepabulad", üks serv oleks kui ära lõigatud, linditaolineväljaheide on väga vinava haisuga püsiv kõhulahtisus, gaaside puhitus ja peetus, kõhukorinad, gaasid ei välju Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkokirurgi vastuvõtule.

Tuleb märkida, et eelpool loetletud sümptomid ei pruugi alati absoluutselt tähendada vähi olemasolu, kuid nende olemasolu peab inimese muutma tähelepanelikuks ning sundima teda arsti poole pöörduma. Varase avastamise võimalused Kolorektaalse vähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel; oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus; haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Oluline on polüüpide avastamine jämesoole endoskoopilise uuringuga ning nende õigeaegne eemaldamine.

haiget kõhtu põhja ja valiku kui tsüstiit saate solaariumis

Geneetilised uuringud võivad lähitulevikus aidata hinnata riskifaktoritega inimeste haigestumise võimalust kolorektaalsesse vähki.

Geneetiliselt haiget kõhtu põhja ja valiku inimesed peavad regulaarseteks uuringuteks olema arstide kõrgendatud tähelepanu gruppides. Uuringud: Üheks testiks on korduv peitevere määramine väljaheites. Kui korduvad, õigesti tehtud uuringud näitavad väljaheites peitevere olemasolu, on arstidel põhjust rakendada täpsemaid uurimismeetodeid avastamaks verejooksu põhjus.

Käärsoole täpsemad uurimismeetodid on koloskoopia ja kolograafia.

haiget kõhtu põhja ja valiku valu allosas kõhu all on seal

Koloskoopia on endoskoopiline uuring, kus eelnevalt puhastatud soolde viiakse pärasoole kaudu elastne torujas instrument, mis võimaldab silmaga kontrollida kogu soole sisepinda, vajadusel võtta proovitükke ja eemaldada soolest polüüpe. Kolograafia ehk irrigoskoopia korral viiakse eelnevalt puhastatud soolde pärasoole kaudu röntgenkontrastset baariumikörti ning tehakse soolest röntgenpildid.

See uurimismeetod on haigele küll vähem ebameeldiv, kuid on täpsuselt jääb taha koloskoopiast maha. Vahel võib osutuda vajalikuks teha nii üks kui teine uuring, et saada soolest täpne ülevaade. Pärasoole kasvajate avastamiseks piisab sageli pärasoole uuringust sõrmega ning rektoskoopiast.

Rektoskoopia on endoskoopiline uuring, kus eelnevalt puhastatud soolde viiakse torujas instrument, millega on võimalik pärasoolt seestpoolt vaadelda.

Võimalikke siirdeid aitavad avastada kopsude röntgenograafia ning kõhuõõne, vaagna ja retroperitoneaalruumi ultraheliuuring või kompuutertomograafia.

Navigeerimismenüü

Kolorektaalse vähi jaotus staadiumitesse so kasvaja levikut iseloomustav süsteem, mis määrab ära ravimeetodite valiku ja haiguse edasise kulu. Tegemist on enamasti vereringesse sattunud vähirakkude arenguga teistes organites. Vähi retsidiiviks nimetatakse kasvaja taasteket peale selle ravi antud sooleosas lokaalne retsidiiv või siis mõnes muus organis haiguse retsidiiv.

Kolorektaalse vähi ravi: Kolorektaalse vähi ravi haiget kõhtu põhja ja valiku kombineeritud ja kompleksne. Enamasti töötavad raviplaani väljatöötamisel käsikaes vähikirurg, keemiaraviarst ja kiiritusraviarst.

Kasvaja ravitaktika sõltub kasvaja mõõtmetest, asukohast, metastaaside olemasolust ja haige soovist. Kolorektaalse vähi tervistav ravi on kirurgiline. Vähiravikeskuse kogenud kirurgi poolt oskuslikult sooritatud operatsioon kindlustab paranemise haigetele 0-II staadiumini.

Võimalikud põhjused

Kliiniliste uuringute alusel on leitud, et jämesoole pahaloomulise kasvajaga patsientide ravijärgne elulemus sõltub suurel määral opereeriva osakonna sellealasest kogemusest. Operatsioonil eemaldatakse kasvajast haaratud sooleosa koos soolekinnistiga, kus paiknevad võimalikud lokaalsed lümfisõlme siirded. Kui siirdeid ei esinenud, piirdub ravi operatsiooniga. Operatsiooni eesmärk on eemaldada kasvaja koos lümfaatilise koestikuga ning taastada soole läbitavus.

Pärasoole lõpuosas kuni 5 cm pärasoole sulgurlihasest asuvate vähkide korral ei õnnestu pärasoole sulgurlihast säilitada ning haigele rajatakse peale kasvaja eemaldamist eespärak - s. Haiged kinnitavad kõhuseinale eespäraku koti, haiget kõhtu põhja ja valiku on hermeetiline ning tagab haigele väärika elu. Eespärak võib olla ajutine, kui operatsioon sai tehtud soole läbimatuse sümptomite korral.

Üksikutel juhtudel, kui vähk sooles on väga väike ning piirdub üksnes limaskestaga, võib kasvaja eemaldada koloskoobi kaudu terve limaskesta piires. Juhul, kui haigel on üksikud kaugsiirded maksas, kopsudes jm. Selliste operatsioonide otstarbekuse otsustab vähikirurg. Keemiaravi alustatakse siis, kui kasvaja on andnud siirdeid või operatsiooni käigus ei osutunud kogu kasvaja eemaldatavaks. Sellele raviliigile kaasneb sageli mitmeid organismi funktsionaalseid häireid, nagu isutus, iiveldus, kõhulahtisus, naha irdumine kätelt ja labajalgadelt, valgevereloome ja vere hüübivuskehade langus.

Keemiaravi viivad läbi üksnes onkoloogiaasutused Tallinnas ja Tartus. Vähivastane keemiaravi aitab oluliselt tõsta kolorektaalse levinud vähiga haigete elulemust ning seda ka kasvaja kaugelearenenud vormide korral.

Mida saab süüa, kui kõht valutab, millistest toitudest on parem keelduda

Kiiritusravi kasutatakse raviotstarbeliselt eranditult pärasoole vähkkasvajate korral. Kui on tegu pärasoole lihaslukust allpool oleva pärakuümbruse vähiga, võib ravi piirdudagi kiirituse või kiiritus- ja keemiaraviga. Teiste organitega fikseerunud madalate pärasoole vähkide korral on soovitatav teha eeloperatiivset kiiritust, mis sageli võimaldab soole vaagnaluudest vabastada. Peale sellist, nn. Operatsiooni-järgset kiiritusravi kasutatakse siirete avastamisel pärasoolekinnistis.

Ravijärgne haige jälgimine Kõik kolorektaalse vähiga haiged võetaks arvele onkoloogiaasutustes ja neid kontrollitakse kindlate skeemide alusel, milles arst ja haige omavahel kokku lepivad. Regulaarne kontroll toimub viie aasta vältel.

Esimestel kahel aastal kontrollitakse haiget kuu järgi, järgneval kahel aastal 6 kuu järgi, viimasel aastal üks kord. Kliinilised uuringud: Kliinilised uuringud uute ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral III ja IV staadium. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele.

Kolorektaalse vähi puhul uuritakse operatsioonieelse ja -järgse ravi, erinevate operatsioonimeetodite jms.